Posts

XV nädal - Eetika ja IT

Selle nädala postituses analüüsin Apple'i eetikakoodeksit.  Apple üritab kindlustada, et kõik tema töötajad ja koostööpartnerid käituksid sobivalt igas olukorras. Selle aluseks on innovatiivsete, kõrge kvaliteediga toodete ja teenuste loomine ning aususe/rikkumatuse demonstreerimine igas ärisuhtluses.  Apple'il on 4 peamist printsiipi, mis aitavad kaasa aususele ja rikkumatusele: ausus - näidata ausust ja kõrgeid eetilisi standardeid kõigis ärivaldkondades lugupidamine - kohelda kliente, tarnijaid, töötajaid ja teisi austusega ja viisakalt. konfidentsiaalsus - kaitsta Apple'i, selle klientide, tarnijate ja töötajate teavet konfidentsiaalselt. vastutulelikkus - tagada, et äriotsused järgiksid kohaldatavaid seadusi ja eeskirju. Nende nelja printsiibi detailsemaks kirjelduseks on Apple välja töötanud käitumiskoodeksi (Code of Business Conduct), mis kehtib kõigile tegevustele, kaasaarvatud välismaalistele. Lisaks sellele on Apple avaldanud korporatiivse juhtk
Post a Comment
Read more

XIV nädal - Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Nädala teemaks oli valida üks suurematest turvariskidest ning analüüsida seda. Virtuaalserveriks nimetatakse sellist serverit, mis asub internetiteenuste pakkuja (ISP) juures ja mida kasutavad ühiselt paljud veebisaidiomandikud. Igaüks neist saab kasutada ja hallata oma veebisaiti nii, nagu oleks tal kontroll kogu serveri üle. Virtualiseerimist eksisteerib erinevates vormides - nad on eristatavad peamiselt selle kihi kaudu, kuhu virtualiseerimine on lisatud. Küll aga on kõigil ühisosaks hüperviisor ehk virtuaalmasina monitor (VMM) - keskne üksus, mis kontrollib, kuidas virtualiseeritud programmid suhtlevad ja toimivad allpool asuva ressursside kihiga. Hüperviisor ehk teisisõnu virtuaalmasina monitor (VMM) on tarkvara virtualiseerimise haldamiseks, mis kontrollib kõiki virtuaalservereid (või virtuaalmasinaid) füüsilisel serveril. Kuna hüperviisori puhul on tegemist SPOF-iga, siis kõige loogilisem viis virtuaalmasinaid rünnata on rünnata hüperviisorit - kui sellesse häkkida,
Post a Comment
Read more

XIII nädal - Teistmoodi IT

Image
Nädala teemana tuli valida üks enda jaoks uudne tugilahendus ja seda kirjeldada. Valisin BrailleNote  nn elektronmärkmiku, mis ühendab endas märkmiku ja tahvelarvuti/nutitelefoni omadused ning on mõeldud nägemispuudega inimestele. Selle viimane versioon on BrailleNote Touch , milles on kombineeritud Braille' ehk punktkirjamonitor ja puutetundlik ekraan. TouchBraille – kõige loomulikum viis tippida Braille'i puutetundlikule ekraanile - on peaaegu sama kiire, kui 10 sõrmega klaviatuuril kirjutamine  Kiire ligipääs peamistele rakendustele ja pilveteenustele, sealhulgas Google Docs, DropBox ja YouTube Mugav kasutajaliides  Ligipääs Play Store'i - kolmandate osapoolte rakenduste saamiseks Toodet tutvustavat videot saab vaadata  siit   ja täpsemaid omadusi lugeda juurde  siit  : )
Post a Comment
Read more

XII nädal - Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Nädala teemaks oli esitada positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Hinnangu andmisel kasutasin Jakob Nielseni komponente.  Positiivne näide kasutatavusest veebis:  Olen viimasel ajal tihti sooritanud toidupoe oste just internetist ja seetõttu olen enda jaoks "lemmiku" poe valinud suuresti just kasutusmugavusest lähtuvalt. Mulle meeldib, kui saan tooteid vaadata näiteks sooduspakkumiste järgi ning vajadusel ostukorvi üsna kiiresti "kokku klopsida". Siiani on minu lemmikuks ja minu jaoks kõige mugavamaks osutunud e-coop .  Õpitavus - minu hinnangul saab peamised funktsioonid selgeks väga kiiresti. On üsnagi selge, et tegemist on toidupoe veebiversiooniga ning minu hinnangul ka arusaadav, mida tuleb teha selleks, et jõuda soovitud eesmärgini (toodete ostmiseni) - paremal ääres ostukorv, selle all hästi eristatav ostu sooritamise nupp. Kogu ülejäänud sisu on suunatud toidukaupade valimisele, otsimisele. Lehele võib (aga ei pea) olema sisse logitud
Post a Comment
Read more

XI nädal - Arendus- ja ärimudelid

Tarkvara arendus- ja ärimudelid konkreetsete projektide näitel Pipedrive  - Scrum Pipedrive armastab lähtuda enda arenduses sarnasest põhimõttest nagu ka pikamaajooksuga tegeledes mõistlik: jagada distants väiksemateks osadeks - joosta kuni esimese verstapostini, seejärel valida uus ja joosta selleni. Seejärel korrata tehtut.  Arenduses lähtuvad nad sellest seeõttu, et väidetavalt teavad, kuhu soovivad jõuda, kuid tajuvad ka seda, et teekond sinnani on pikk ja on mõistlik seda teha sammhaaval.  Enne Scrumi kasutusele võtmist arendati suuremaid tükke korraga (mitme iteratsiooni vältel) ning alles seejärel lisati tootesse (pandi Live ) , kuid sellise praktikaga juhtus tihti, et töö tuli pausile panna, sest midagi olulisemat tuli vahele ning jäi seejärel seisma "sahtlisse" mitmeks kuuks.  Kui kasutusele võeti Scrum, siis jagati töötajad väiksemateks tiimideks ja muudeti üks sprint vaid ühe nädala pikkuseks. Nende eesmärgiks on jõuda ideest   implementeerimiseni võimaliku
Post a Comment
Read more

X nädal - Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini

Nädala teemaks on arvustuse kirjutamine  Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO-le . Tegemist oli põneva ja lõbusa lugemisega, mis kirjeldas häkkereid (mõtteviisi, väärtuseid) ning rääkis sellest, kuidas saada häkkeriks. Minu jaoks oli ta huvitav juba seetõttu, et pole sarnase kirjutisega varem kokku puutunud - nii sisu kui vormi poolest. Tegemist oli lihtsa, kuid samas hariva lugemisega ning pani mind rohkem häkkeri-teemadele mõtlema. Esmalt tehti selgeks, et häkkeri mõistega eksitakse tihti (tunnistan, et ka isiklikult sain nende erinevusest teada alles ca aasta tagasi) ning mõeldakse tegelikult kräkkerit. Häkker nimelt on tipp-programmeerija, kes oskab probleeme lahendada ehk teeb asju, kräkker aga lõhub neid ning on pigem vastutustundetu ja laisk.  Milline on häkkerlik suhtumine?  Häkkeriks saamine nõuab intelligentsust, praktikat, pühendumist ja rasket tööd. Häkkerid jumaldavad kompetentsi, sest selle austamine paneb ka ennast pingutama, et mõni uus kompetents saavutada. H
Post a Comment
Read more

IX nädal - IT-juhtimine ja riskihaldus

Üheksanda nädala ülesandena tuli välja tuua kaks tuntud erinevat tüüpi IT-juhti ning neid iseloomustada. Esiteks tooksin välja teada-tuntud Steve Jobsi - tuntud nii oma juhtimisstiili kui ka tabavate ütlustega. Steve Jobs oli enesekindel, hea suhtleja ja jutuvestja, ta oli laia silmaringiga ning teadlik sellest, kuidas tema ettevõtmine oskab maailma parandada. Jobs oskas oma vigadest õppida ja seejärel seda enda kasuks pöörata (Apple'ist vallandamine ja seejärel sinna taas naasemine). Jobsil oli väga tugev visioon ja ta oli tuntud ka selle poolest, et tahtis tegutseda kohe ning mitte jääda ootama nö õige aja saabumist. Mina liigitaks Steve Jobsi nii juhi (leader) ja arengumootor (change agent) alla. Samas oli temas ka ülemust (power broker), arvestades tema perfektsionismi ja kohati väga kriitilisi ütlusi. Teise näite tooksin 2017 aastal Eestis esmakordselt toimunud konkursilt "Aasta mõjukaim IT-juht", mille raames tunnustatakse silmapaistvaid ja mõjukaid IT-juhte.
Post a Comment
Read more